Eesti Lihasehaigete Seltsi tegevjuht Jüri Lehtmets: „Minu ajal õppis Astangul terve korrusetäis liikumispuudega noori. Nüüd on vaid üks-kaks liikumispuudega noort.“ Kui igapäevase abistamise korraldamine jäetakse pere õlule, võivad õppimisest kõrvale jääda just kõige suurema abivajadusega noored. Nii see täna on juhtunud ning paberile jäänud reformid vajaksid elulisi muudatusi.
Loe artiklit puuetega noorte õppimisvõimalustest, sest Eestis võiksime lähtuda põhimõttest, et iga inimene loeb. Aasta tagasi kehtima hakanud haridusseaduse muudatuse eesmärgiks on kohustuslik gümnaasiumi haridus kõigile. Paraku ei taga õppekohale vastuvõtt veel võimalust koolis käia nendel, kes liikumiseks tuge vajavad, sest pärast reforme on tugisüsteemi korraldus jäänud lapsevanemate kaela. Kahjuks jääb seetõttu haridustee paljudel noortel, kes võiksid ja tahaksid õppida, pooleli.
Loe artiklit Delfis: https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120611887/juri-lehtmets-minu-isa-kandis-mind-koolis-trepist-ules-2026-aastal-oleme-ikka-samas-kohas