Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
 
EST
Webbyt
RUS
Webbyt
ENG

Webbyt Üldist
Webbyt
Webbyt Lihasdüstroofiad
Webbyt
Webbyt Müopaatiad
Webbyt
Webbyt Närvi-lihase ülekande haigused
Webbyt
Webbyt Neuropaatiad
Webbyt
Webbyt Muud lihashaigused
Webbyt
Webbyt Spinaalsed lihasatroofiad
Webbyt
Webbyt Kaasnähud
Webbyt
Webbyt Füsioteraapiast
Webbyt
Webbyt Vormid printimiseks
Webbyt
Webbyt Tähetabelid



Müasteeniaga patsiendi hambaravi

Webbyt
Sitemap Sisukaart   Print Prindi
Webbyt
 

Eva Frostell-Pyhäjärvi artiklist, soome keele vahendusel, Külli Reinup

Rootsi müasteeniaühing on andnud oma liikmetele soovitusi hambaraviks. Juhised on kirja pannud neuroloog Anna Rostedt Punga, kes töötab Uppsala Akadeemilises Haiglas. Kirjatükis konstateeritakse, et lisaks neuroloogidele ja tervisekeskuste töötajatele puutuvad müasteeniaga patsiendiga kokku teistegi tervisevaldkondade esindajad. Inimesel võivad olla nõrgenenud (ainult) näolihased ja on võimalik, et just hambaarst on esimene raviaste, kus probleemid ilmnevad. Nõuab erilist tähelepanu, et müasteeniaga patsiendi turvaline ja kvaliteetne hambaravi oleks tagatud.

 

Planeeri arsti juurde minek

Enamikel müasteeniga inimestest, kellel on kontrolli all olev, ühtlane haiguskulg ning suhteliselt kerged sümptomid, võib väiksemad parandused ning rutiinsed ravid (sh juureravi) teostada tavalises hambakliinikus. Kui aga patsiendil on olnud akuutseid sümptomite ägenemise perioode, esineb närimis- või neelulihaste nõrkust või üldine lihasnõrkus, peaks hambaarst konsulteerima patsiendi raviarstiga ja uurima, kas on vajadust lisaravimite järele enne kavandatud hambaravi. On soovitatav, et visiit hambaarsti juurde toimuks hommikupoolsel ajal ja oleks suhteliselt lühike. Ravi teostatakse siis, kui patsiendi lihased on kõige paremas vormis ning põhiravimi püridostigmiini (Mestinon, meil Kalymin – Toim.) mõju tugevaim (manustatud ~1,5 tundi enne visiiti).

Tuleb arvesse võtta ka võimalikku hambaarsti-kartust, sest paljude müasteenikute puhul suurendab tunnetuslik stress lihasnõrkust. Pool-lamav asend on parem kui sügavalt lamav. See vähendab riski, et sülg sattuks „valesse“ kurku. Oluline on ka meeles pidada, et ravimid nagu püridostigmiin, tihti suurendavad süljeeritust.

 

Ettevaatust teatud ravimitega

Mõned hambaarsti poolt kasutatavad ravimid võivad põhjustada komplikatsioone, suurendades lihasnõrkust, eelkõige hingamislihaste nõrkust. Nt bensodiasepiinide ja barbituraatide kasutamist tuleks vältida, kuna need võivad põhjustada hingamislihaste nõrkust. Naerugaas seevastu on tunnistatud ohutuks.

Turvalisteks valuvaigistiteks loetakse paratsetamool ja aspiriin ning mittesteroidsed põletikku vähendavad ja valuvaigistava toimega ravimid. Seevastu opioidid ja morfiin-preparaadid võivad põhjustada hingamislihaste nõrkust ja neid tuleks vältida.

Kohalik tuimestus vähendab atsetüülkoliini tundlikkust lihases (kus atsetüülkoliin toimib närviärritajate vahendaja-ainena) ning see võib suurendada lihasnõrkust. Seetõttu tuleb MG patsiendi puhul olla ettevaatlik ka kohaliku tuimestuse kasutamisel, eriti juhul kui patsiendil esineb näolihaste nõrkust. Kohalikku tuimestust valides tuleks vältida ester-tüüpi tuimestust, kuna selle mõju võib olla pikaajaline ning viia aine mürgise kogunemiseni veres. Tavaliselt kasutatakse amiid-tüüpi kohalikku tuimestust, mis laguneb maksas ja mida loetakse turvaliseks, kuna selle anesteetikumi mõju on lühiajaline. Adrenaliini lisamist kohalikku tuimestusse loetakse positiivseks, kuna see vähendab kasutatava tuimestusaine koguhulka.

 

Põletikud – kasuta antibiootikume õigesti

Bakteriaalsete hammasinfektsioonide raviks tuleb kasutada antibiootikume. On oluline teada, et mõned antibiootikumid võivad põhjustada lihasnõrkust, kuna võivad takistada närvi-lihasülekannet, kuna takistavad atsetüülkoliini vabanemist närvilõpmetest. Üldlevinud antibiootikumid nagu V-penitsilliin ja tsefalosporiinid (nt Amoxicillin) loetakse müasteenikule ohutuks, samas kui aminoglükosiide tuleks vältida.

Neil MG patsientidel, kellel kasutatakse  immuunvastust maha suruvat ravi, on suurem risk põletikele, sh suu seeninfekstiooni tekkimisele ja muudele suuõõne-/hambapõletikele, lisaks võib haavade paranemine olla aeglasem. Seetõttu peaks hambaarst kaaluma profülaktilise antibiootilise kuuri vajadust hambaravi kontekstis, et vältida põletike tekkimist.

MG patsiendile tuleb anda täpsed juhised, kuidas hoolitseda suuhügieeni eest kodus, et vältida kaariese/aukude teket ning põletikke suuõõnes. Suuloputusvedelikud, mis sisaldavad kloorheksidiini või floori, hoiavad ära kaariest jt hambakahjustusi ning neid võib ka müasteenik julgelt kasutada.

 
Web2