Riitta Rinne, neuroloog
MG ravitasakaal võib langeda, kui patsient haigestub mõnda teise haigusse. Põhjuseks on kas lisandunud haiguse sümptomid (nt põletikud) või selle haiguse raviks kasutatud ravimite mõju närvi-lihase ülekande toimimisele.
Selle kohta, kuidas mõjutavad teiste haiguste ravis kasutatavad ravimid MG sümptomeid, on vähe süstemaatilisi andmeid. Tähelepanekud põhinevad üksikutel aruannetel. On leitud, et liigesreuma ravis kasutatav D-penitsilliinamiid põhjustab MG sarnaseid sümptomeid. Sümptomid on pärast ravi lõpetamist kadunud, kuid sellele tähelepanekule tuginedes ei tohi müasteeniat põdevatele patsientidele D-penitsilliinamiidi anda. Ka teise liigesreuma ravis kasutatava ravimi – klorokiini – manustamine võib MG sümptomeid ägedamaks muuta.
Üldanesteesias kasutatavad lihaseid lõdvestavad ravimid (lihasrelaksandid) halvendavad normaalse manustamise korral sümptomeid ja võivad põhjustada suhteliselt pikaajalist lihasnõrkust. Mõnikord on koguni MG diagnoos tulnud ilmseks pärast seda, kui patsient on toibunud operatsioonist tavalisest halvemini. Seetõttu tuleb MG-d põdeva patsiendi üldanesteesiat eeldavaid lõikusi planeerida eriti hoolikalt ning operatsioonijärgse järelevalve vajadus on tavalisest pikaajalisem (vt peatükk 7, MG ja anesteesia).
Põletikud tekitavad probleeme
Põletikud, eriti hingamisteede põletikud on problemaatilised ja põhjustavad kergesti MG sümptomite ägenemist. Tihti on vaja tõsta mestinooni annust, kuid selle tulemusel võib suureneda süljeeritus. Nõrk köharefleks raskendab sekreetide eemaldamist. Köhaärritust pärssivate või rögaeritust suurendavate köharavimite kasutamine ei anna alati soovitud tulemusi. Soovitatavad preparaadid on efedriin või teofülliin.
Antibiootikumidest mõjutavad MG sümptomite ägenemist aminoglükosiidid, makroliidid, linkosamiidid, tetratsükliin ja selle derivaadid, siprofloksatsilliin, fluorokinoloon, suured penitsilliiniannused ja sulfoonamiidid.
Antibiootikumi valides on esmatähtis antibiootikumi tugevus: ravimata või halvasti ravitud põletik võib kujuneda palju raskemaks, seda ka MG sümptomite osas. Nt ei sobi aminoglükosiidid, makroliidid ja linkosamiidid MG-d põdevatele patsientidele, muude antibiootikumipreparaatide osas soovitatakse samuti olla ettevaatlik. Malaariaravimina kasutatavat klorokiniini ei soovitata.
Mida südamehaiguse ravis arvesse võtta
Südame- ja veresoonkonna haiguste puhul tavaliselt kasutatavate ravimite (beetablokaatorid, kaltsiumblokaatorid ja diureetikumid) suhtes tuleb olla ettevaatlik.
Vedelikku väljutava ravimina soovitatakse kasutada kaaliumi säästvat diureetikumi. Hiniini, hinidiini või verpamiili kasutada ei tohi. LEMS-patsientide südame- ja veresoonkonnahaiguste ravis ei tohi kasutada kaltsiumblokaatoreid.
Lihasrelaksante ei kasutata
Lihaseid lõdvestavad ravimid ei kuulu MG-patsiendi ravimivalikusse, samuti ei kuulu sinna sellised valuvaigistid, mis sisaldavad lihasrelaksante. Mh on lihasrelaksandid diatsepaam ja selle derivaadid. Ravimpreparaate on mitmesuguseid ja mõningaid diatsepaami derivaate kasutatakse kas unerohu või antidepressantidena ärevuse leevendamiseks.
MG-patsientidel soovitatakse vajaduse korral unerohuna kasutada väsimust tekitavaid antihistamiinikume (nt Atarax) ja masenduse raviks ravimeid, mis ei sisalda diasepaamipreparaate. Mõnede antidepressantide (mh klotsapiin, kloorpromatsiin, perfenatsiin, peratsiin, risperdoon ja liitium) võimaliku sobimatuse kohta on vaid kinnitamata andmeid.
Antikolinergilisi ravimeid kasutatakse mitmeks otstarbeks. Ravimi antikolinergiline toime kandub edasi kas nikotiini- või muskariiniretseptorite kaudu. Musakriiniretseptoreid mõjutavad mh mitmed põie funktsioneerimist ja uriinipidamatust mõjutavad ravimid (spasmolüütikumid). Samad ravimid mõjuvad soolefunktsioone rahustavalt. Spasmolüütikumid mõjutavad kõigepealt AK-muskariiniretseptorite tegevust, seega mõjutavad need harva MG ravitasakaalu ehk vöötlihaste tegevust.
Mõnikord on antikolinergiline toime osa ravimi mõjust või ravimi kõrvalmõju. Siia ravimirühma kuulub arvukalt kesknärvisüsteemi mõjutavaid ravimeid, mida mh kasutatakse depressiooni ravimiseks ja valu vaigistamiseks.
Depressiooniravis on kasutusel mitmesuguseid alternatiive, millel pole antikolinergilisi kõrvaltoimeid, samuti on olemas muid valuläve langetavaid ravimeid. Bipolaarse meeloluhäire (maniakaaldepressiivne haigus) ravis tuleks liitiumi asemel kasutada mingit muud tasakaalustavat ravi. Valuravis tuleb olla ettevaatlik opiaatide ja nende derivaatide kasutamisel.
Epilepsiaravimeid kasutatakse sageli lisaks epilepsia ravimisele ka närvivalu leevendamiseks. Gabapentiin ei sobi MG-d põdevatele patsientidele ja ettevaatlik tuleks olla fenütoniini ja karbamasepiini kasutamisel.
Maovaevuste ravimisel tuleb meeles pidada, et aktiivsüsi mõjutab nii mestinooni kui teiste ravimite imendumist. Kõrvetiste ravimiseks ei soovitata magneesiumi sisaldavaid antasiide. Botuliintoksiini süstid pole MG puhul samuti soovitatavad.
|
