Müasteenia gravis on haruldane autoimmuunhaigus, mis põhjustab lihaste nõrkust ja väsimust, kuna organismi immuunsüsteem ründab närviimpulsside ülekannet lihastesse. Haigus võib põhjustada nägemis-, neelamis- ja hingamisraskusi ning mõjutada oluliselt elukvaliteeti. Kuigi haigust ei saa lõplikult välja ravida, on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne areng teaduspõhiste ja sihitud ravimeetodite arendamises.
Riikliku rahastuse otsust ootasid pikisilmi mitte ainult arstid, vaid ka müasteenia kogukond Lätis ja teistes Balti riikides, sest see annab lootust paremale elukvaliteedile patsientidele, kelle haiguskulg on raske ja ravimiresistentne.
Esimese patsiendina Lätis sai ravi müasteenia patsient Marija Krūmiņa.
Marijal diagnoositi müasteenia kümme aastat tagasi, 28-aastaselt, kui tal vajus ootamatult silmalaug alla. „Põhimõtteliselt kahe nädala pärast olin juba reanimatsioonis. Lõpetasin hingamise, sest müasteenia tähendab lihasnõrkust ja lihased on meil kõikjal, ka hingamine sõltub neist,“ meenutab Marija Krūmiņa.
Tema haiguse vorm oli kõige raskem. „Ma lakkasin ise hingamast ja masin hingas minu eest. Ma ei rääkinud, ei hinganud, ei söönud. Veetsin neli kuud haiglas. Õppisin uuesti käima, rääkima, hingama, neelama,“ kirjeldab ta.
Uue ravi saabumine tähendab tema jaoks murdepunkti. „See on suur murrang mitte ainult Läti, vaid ka kogu Baltikumi jaoks,” ütleb Marija.
Traditsiooniline müasteenia ravi põhineb immunosupressioonil – immuunsüsteemi mahasurumisel, mis vähendab antikehade tootmist, kuid suurendab infektsiooniriski.
Uus teraapia toimib täpsemalt ja leebemalt.
„Kui klassikaliselt kasutatakse immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid, siis antud ravim ei suru immuunrakke maha, vaid aitab organismil eemaldada autoantikehad, mis ründavad närvi-lihase ülekannet,“ selgitas Stradiņi haigla haruldaste neuroloogiliste haiguste keskuse neuroloog Ieva Glāzere.
Ravi ei toimi ühe süstiga, vaid tegemist on tsüklilise raviga, mille eesmärk on vähendada lihasnõrkust ja parandada kontrollitavate lihaste talitlust.
„See haigus võib ohustada ka elu, sest mõjutatud võivad olla hingamis- ja neelamislihased. Me loodame, et seda ravi kasutades lihasjõud kasvab ja on võimalik saavutada minimaalsete sümptomite staadium või isegi täielik remissioon,“ lisas Glāzere.
Läti on nüüd esimene Balti riik, mis pakub müasteenia ravis niivõrd kaasaegset, immunoloogiliselt sihitud lahendust.
„See on olnud patsientide, arstide, riigi ja ravimitööstuse ühine pingutus. Kõigi osapoolte aktiivne koostöö on lõpuks toonud tulemusi ja võimaldanud pakkuda kaasaegset ravi keeruliste juhtude korral,“ rõhutab neuroloog Glāzere.
Ravim on saanud Euroopa Ravimiameti (EMA) heakskiidu ning on juba kasutusel riiklike tervisekassade toel enamikus Euroopa Liidu riikides, sealhulgas Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Portugalis, Belgias, Madalmaades, Luxemburgis, Šveitsis ja Ühendkuningriigis. Lisaks on see kättesaadav Kreekas, Küprosel, Poolas, Tšehhis, Slovakkias ja Sloveenias.
Eesti Lihashaigete Selts näeb seda arengut kui olulist signaali ka Eesti tervishoiusüsteemile. Lootusega, et teaduspõhine ja innovatiivsem ravi muutub lähiaastatel ligipääsetavaks ka Eesti patsientidele.
|
