Kuni mõistus pole maha jätnud! |
|---|
| Alla | | Mari | 8.Oct.2005. 14:38
| |
|---|
Reeglina on lihashaiged üsna nutikad. Kui vanasõna ütleb et kui pea ei tööta, peavad jalad töötama. Lihashaigete puhul on asi üsna vastupidi. Niipea, kui on selge, et käte ja jalgadega endale leiba teenida pole võimalik, hakkab pea seda enam tööle. Paraku näeme ikka ja aina ja isegi nende seas, kes kutsutud tervetena lihashaigetele toeks olema, et lihashaigesse suhtutakse kui pisut lollikesse. Lihashaige , ole rahul sellega, mida sulle saatus suvatseb pakkuda ja kui julged ise oma huvide eest valjuhäälselt seista siis lihtsalt pööratakse sulle solvunult selg...kuidas sina küll julgesid ...Kas kellegi on veelgi selliseid kogemusi?
Kas haigus on aitanud unistuste uksi avada või on vastupidi, sulgenud viimsegi prao, kust juba justkui piilus sisse päikesekiir?! | | Maike | 11.Jan.2006. 18:44
| |
|---|
Ei oska päris nii vastata nagu Sa ilmselt ootad, aga seda suhtumist olen küll ja küll näinud enda tütre Hendra pealtki, et räägitakse pikalt laialt ja naerdakse ja suheldakse vabalt ja kui lõpuks ütlen, et ta on lihasehaige, siis suhtumine muutub kardinaalselt. Pea alati on esimene küsimus, et aga kas tal üleval on ikka kõik korras. Mitte ei räägita enam Hendraga ja ei küsita temalt vaid hakatakse minu käest küsima nagu Hendra korraga enam ei saakski mitte millestki aru.
Inimesed on nagu nad on
Sulle aga palju head!
| |
|