Ministri läkitus sotsiaaltöötajate päeva puhul |
11.11.2005 |
Sotsiaalministeerium Ministri pöördumine 11.10.2005 |
Head sotsiaaltöötajad, Tänaseks on sotsiaaltöötaja muutunud arveametnikust ehk toimetulekutoetuse arvutajast ja käesilitajast professionaaliks, kelle ülesandeks on lahendada elu hammasrataste vahele jäänud inimeste probleeme. Te aitate inimesi taas jalule, annate lootust ja professionaalset nõu, kuidas oma eluga edasi minna. Sotsiaaltöötaja jaoks on iga inimene väärtus. Iga inimene on väärtus ka ühiskonna jaoks. Seda on hakatud viimasel ajal üha enam märkama ning on aru saadud, et kiire majanduse areng saab toimuda vaid terve ja elujõulise inimressursi olemasolul. Viimaste aastate jooksul on muutunud sotsiaaltöötaja klientide probleemid keerukamaks. Rohkem tuleb päevavalgele vägivalla juhtumeid perekonnas. Uue sihtgrupina on tekkinud pikaajalised töötud ja sotsiaalabist sõltujad, kelle vaesuses elamine ja sellega leppimine on hakanud kanduma vanematelt lastele, põlvkonnast põlvkonda. Lisaks probleemide keerukusele on suurenenud ka klientide arv. Inimesed on muutunud teadlikumaks oma õigustest abi saada — küsida nõustamist, teenuseid ja toetusi ning ka abiküsimise julgust on juure tulnud. Sotsiaalhoolekande areng Eestis võiks olla juba väärika ajalooga. Tähistasime ju eelmisel kuul Tartu ülikoolis konverentsiga 80ne aasta möödumist esimesest sotsiaalhoolekande seadusest. Samas on vahepealsed nõukogude aastad jätnud oma jälje arengus ning taasiseseisvumisaja sotsiaalhoolekande seadus tähistab alles oma kümnendat aastapäeva. Tänaseks on tekkinud vajadus olemasolevat sotsiaalhoolekande seadust oluliselt täiendada, kirjutada täpsemaks sotsiaaltöötaja tööülesanded, sätestada selgemad nõuded teenustele nii, et igal inimesel oleks õigus ja võimalus sõltumata elukohast saada vähemalt miinimumtasandil ühesuguse kvaliteediga avalikke teenuseid. Professionaalne töö eeldab ka väärilist palka. Praegu on paraku sotsiaalsektori palgad ühed madalaimad. Kohtudes sotsiaaltöötajatega jääb kõlama, et kuigi kohustusi ja kliente on aina rohkem, pole töökäsi omavalitsustesse juurde tulnud. Uusi töötajaid on vaja, et jõuaks süveneda põhjalikult inimeste sotsiaalsete probleemide lahendamisse, et mitte teha pealiskaudseid põhjendamatuid otsuseid, mis mõjutavad inimese elukulgu ja võivad jätta sügavaid jälgi. Mida riik siin teha saab. Käesolev aasta on olnud finantseerimise mõttes päris positiivne. Kuna sotsiaaltöö tegemise parim tasand on kohalik tasand, siis on riigi viimaste aastate eesmärk olnud toetada kohaliku tasandi sotsiaaltöö tugevdamist. Sellest aastast on võimalik nii riiklike toimetulekutoetuse vahendeid kui hooldajatoetuse vahendeid kasutada ka uute sotsiaaltöötajate töölevõtmiseks ning sotsiaalteenuste arendamiseks. Vabade vahendite jääk nendeks tegevusteks on prognoositavalt üle 100 miljoni krooni. Paraku on kohalikud omavalitsused vahendite kasutamisega pigem viivitanud kui investeerinud teenuste arendusse või uute töötajate töölevõtmisesse. Mistõttu ei saa öelda, et raha oleks alati probleem, väga oluline on ka vallavavalitsuste ja volikogude, kes on sotsiaaltöötajate tööandjad kohalikul tasandil, suhtumine ja arusaamine professionaalse sotsiaaltöö vajalikkusesse oma vallas. Kahjuks toovad sotsiaaltöötajad probleemina esile, et mitte igal kohalik volikogu ja vallavalitsus ei toeta, väärtusta ega mõista nende töö vajalikkust. Oluline väljakutse järgnevateks aastateks on jõuda nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil mõistmisele, et professionaalse sotsiaaltöö on Eesti riigile vajalik. Rahvusvahelisel sotsiaaltöötajate päeva puhul soovin tänada sotsiaaltöötajaid nende keerulise ja olulise töö eest ning soovida jõudu edaspidiseks. Parimate soovidega, |