Müasteeniaga inimese toitumist mõjutavad haigusnähud, füüsiline aktiivsus ja sümptomaatiline ravi (ravimid). Värskete uurimuste põhjal on rohkem kui igal kümnendal müasteenikul lisaks ka mõni teine autoimmuunhaigus. Osa neist haigustest võivad mõjutada ka toitumist, nt kilpnäärmehaigused, tsöliaakia ja pernitsioosne aneemia (B12-vitamiini puudus).
Võimalikud müasteeniaga seonduvad probleemid on liigne kaalu tõus või langus, mälumis- ja neelamisraskused, ravimite, eriti kortisooni kõrvalnähud ja kuidas tagada organismi varustatus mineraalainetega.
Füüsiliselt aktiivne elustiil tagab toitainete omastamise organismis ja on oluline kaalu kontrollimisel. Kui füüsiline aktiivsus väheneb, tuleb märgata vähendada ka söödava toidu hulka. Ka kortisoon tõstab hõlpsasti kaalu, kuna lisab söögiisu. Kortisooni pärssiv mõju rasvade ja suhkrute ainevahetusprotsessis tõstab kerge (lahja) toiduvaliku tähtsust.
Ka osteoporoosi väljakujunemine on üks riskidest. Osteoporoosi ennetamiseks on vajalik D-vitamiini sisaldava kaltsiumilisandi tarvitamine. Ameerika Myasthenia Gravis Fond soovitab kortisoonravi ajal annustada 1 500mg kaltsiumit ja 400-600RÜ D3-vitamiini iga päev.
Mälumis- ja neelamisraskuste tõttu võib kaal ka langeda. Aspiratsioonile (toidu hingetorusse sattumisele) viitavad öökimine või köhimine söömise järel ja ka näiteks palavik. Toidu käitlemine kergemini neelatavaks ja vajadusel vedelike paksendamine võib osutuda vajalikuks. Kui kaal ikkagi langeb ja toidusedel pole küllaldane, tuleb nõu pidada toitumisterapeudiga ja hakata võtma lisaks vastavaid toidulisandeid.
Pidevalt tarvitatav ravim püridostigmiin, Mestinon (Eestis Kalymin – Toim.), võib samuti mõnikord kõrvalmõjusid põhjustada. Näiteks sooletegevuse häiritust, sh kõhukrampe, kõhulahtisust ja isutust. Mestinooni sooletegevust kiirendava toime tõttu ongi ravimi teine kasutusnäidustus äge kõhukinnisus. Kui Mestinon põhjustab seedehäireid, võib proovida muuta toiduvalikut kergemaks, vältida rasvaseid, tugevalt maitsestatud toite ja laktoosi.
Myasthenia gravisele iseloomulik on ka täiendava kaaliumi vajadus. Kaaliumisisaldus veres peaks müasteenikul olema normaalnäidu ülemisel piiril ehk 4,2-4,5 (normaalnäit on 3,6-4,5) mmol/l. Rohkelt kaaliumi sisaldav toit on kasuks. Nt täisteratooted (rukkileib, kliipudrud), kartul, brokkoli, avokaado, marjad (kibuvits, mustsõstar), puuviljad (banaan, rosinad jt kuivatatud puuviljad), vedelad piimatooted. Kakaost ja kohvistki saab kaaliumi. Klaasitäies mustsõstardes on samapalju kaaliumi kui keskmise suurusega banaanis.
Ka ravimitest põhjustatud hüpokaleemiat võib leevendada kaaliumpreparaadiga (nt Kaliorid).
Praktika on näidanud, et magneesiumi ja hiniini (kiniini) sisaldavad ravimid ei sobi müasteenikule. Toiduvalikul ei pruugi magneesiumi hulga pärast muretseda, kuid märgataval määral magneesiumi sisaldavaid toidulisandeid ja vitamiinitooteid on parem vältida. Hiniini kasutatakse ka näiteks džinni valmistamisel ja seda leidub toonikutes.