Kõne ja neelamine

Myasthenia gravisega võib liituda kõne-, hääle tekitamise või neelamisprobleeme. Mõnel patsiendil esineb eelpoolmainitud probleeme vaid haiguse algusetapis enne sobiva ravimiskeemiga alustamist. Osadel ei esine kõnepiirkonna häireid üldse, osadel aga võivad probleemid jätkuda ravimitest ja tümektoomialõikusestki hoolimata.

Kõnelemise ja hääle tekitamise probleemid
Müasteeniaga kaasnevat kõnehäiret nimetatakse düsartriaks. Kõnelihased väsivad pikemal rääkimisel. Tavalisim on näolihaste lõtvumine, mis siiski ei põhjusta märgatavat artikulatsioonihäiret, küll aga miimika puudumist. Niisugusel juhul võib vestluspartner tõlgendada inimese, kellel on müasteenia, sõnumeid või meeleolu valesti ning arvata, et teine on kurb, tüdinenud või väsinud. Ka pehme suulae lõtvumine on üsna tavaline. Kõne muutub ninahäälseks ja summutatuks, kuna õhk sattub rääkides ninaneelu. Huulte ja keele tegevus võib nõrgeneda ning artikuleerimine muutub ebaselgeks ja eriti kaashäälikud pehmenevad. Lõualihaste väsides on raske huuli sulgeda ja patsient võib näiteks rääkides või süües toetada lõuga käega.
Häälepaeltes võib samuti nõrkust esineda. Eriti kui pikalt kõneleda, võib häälepaelte tihe sulgumine väheneda ja hääl muutub kähedaks ja katkendlikuks. Vahelihase, kõhulihaste ja kaelalihaste nõrgenemine põhjustavad hääle võimsuse vähenemist. Hääldushingamine võib muutuda pinnapealseks ja lühikeseks, mistõttu patsient hakkab rääkides kergesti hingeldama.

Neelamisprobleemid
Näo, suupiirkonna, neelu ja söögitoru piirkondade nõrkus võib põhjustada neelamishäireid ehk düsfaagiat. Lõualihaste nõrkuse ja huulte sulgemise probleemi tõttu toit/jook võib suust välja pudiseda. Närimine nõuab palju lihastööd. Närides võib ette tulla aeglust, liigutuste piiratust või nõrkust. Probleemiks võib olla eriti vedeliku hoidmine keelel.  Suulae sulgemise nõrkuse tõttu vedelikud ja väikesed toidupalad võivad sattuda ninaõõnde. Neelamisrefleks võib olla nõrgenenud, mistõttu neelamine ei alga õigeaegselt. Kui lihased ei tõsta kõrisõlme neelamise ajaks tugevasti üles, hingetoru ei sulgu tihedalt ja nii võibki toit või jook sattuda hingekõrri. Kui toit/jook ei tule hingekõrist köhides välja ja jõuab kopsu, võib see põhjustada kopsupõletikku. Ka neelu ja/või söögitoru peristaltika võib olla nõrgenenud, mistõttu toit/jook jääb neelu või söögitorru kinni ja põhjustab seal valu.

Kõneteraapia
Kui müasteeniaga patsient ei kasuta oma kõnelemiseks või neelamiseks vajaminevaid lihaseid täielikult, nende töövõime nõrgeneb aja jooksul veelgi. Sellisel puhul on raske eristada, kas nõrgenenud kõne- või neelamisvõime on tingitud täielikult haigusest endast või on osaliselt põhjustatud nende lihaste vähesest kasutamisest. Patsient õpib kiiresti valesid lihasliigutusi, korvamaks nõrgenenud lihaste tööd teiste lihastega. Selle tagajärjel aga nõrgenevad õiged lihased veelgi. Soovitame kõne- või neelamisprobleemide korral konsulteerida kõneterapeudiga (logopeediga).
Kõneterapeut teeb vajadusel kõne uuringu, analüüsib hääle kvaliteeti, uurib hääldushingamist ja neelamisvõimet. Patsiendiga koos arutatakse, milliseid võimalusi on kõnelemis-, häälitsemis- ja neelamisvõime säilitamiseks. Vajadusel koostatakse isiklik harjutuste plaan, millega taastatakse konkreetsete nõrgenema kippuvate lihaste töövõimet, hoitakse ära valede liigutuste sissejuurdumine ja tõstetakse lihaste vastupidavust. Enamasti pole vaja intensiivset kõneteraapiat, piisab kodusest harjutuste programmist ja aeg-ajalt kõneterapeudi vastuvõtul käimisest.