Tiia

VAESUS

Tikud on roostes,
sest pole ammu tuld tehtud.
Maa on ohakaid täis,
sest ammu pole otsitud kulda.
Mehed on väge täis,
sest viinas leida on lohutust
ja energiat rohkem kui piimas.
Varbad on villis,
kingad kulunud ja katki.
Uute otsimiseks kulub
pool palka ja püksi säär.


***

Kaks inimlast
kokku said kohas,
kus ravil on hambad ja südamed.

Neid sidus
veri ja viisakus.
Üks neist oli naine,
teine mees.
Mängisid võõraid majas,
kus ravil on
hambad ja südamed.


***

Kaks tähte taevas,
sina ja mina.
Kaks tähte taevas,
kaugel teineteisest,
sest nii on parem.
Nii sulle
kui mulle.
Kaks tähte taevas
ja sinna nad jäävadki.

***

Mina ei kirjuta
hulle asju
vaatan ainult
kirju liblika lendu.
Ja mõtlen
ning tunnen
mis veel tuleb
või on juba lennus
nagu kirju liblikas


***

Ei mina
nuta Eestimaa pärast.
Ei mina
Eestimaad müüa taha.
Ei mina
lapsi maha jäta.
Ei mina
palu või karju.
Ei mina
end maha müü.
Astun vaikselt tagasi
kui miski haiget teeb.


***

Olen üks rahutu hing
kel jalas alati pigistab king.
Käsi on alati ukselingil
ja sõna suus ei tingi.


***

Aega pole,
raha pole.
Kahjuks on see,
sulaselge vale.
Aega on,
raha on.
Aga tahtmist tõesti pole
ja seda eestlasele omast jonni
enam pole.


***

Ma olen tuul,
kes paljajalu ringi käib.
Kübar uljalt peas
kleidisiil pehmelt peos.
Puudutan õrnalt sõrmega
inimhingi, kes mu teele jäävad.
Ei ma mõtle
on see hea või halb.


***

Ma sain koeralt musi
ja luba ta selleks ei küsinud.
Pärast ajast ta veel natuke juttu
ning lahkus saba lehvitades.


NÄLG

Männiokkaid
ja hiiri
ta sõi
nagu
liha
ja leiba
ta ütles
nälg on
piinakambriks õhtuti.


TUNNE

Ma tean,
mis tunne on
rippuda maa ja taeva vahel.
Eikellegi maal,
Venemaa ja Eestimaa vahel.
Kui all on jõgi
ning üleval on taevas,
inimesed suures vaevas on
sest päike on kesk taevast.


RAHA

Üks mees mängis dollaritega.
Mõned mehed mängivad kroonidega.
Mina mängisin lapsena lepapuu lehtedega.

Nüüd loen,
poes kokku sente
ja mul üldse ei valuta pea.

Sest olen sotsiaalne nähtus
nii ütles üks mees,
sealt,
kus on raha ja võim.