Saabumas on kevad. Päike käib kõrgemalt. On aeg ärgata talveunest. Vastlapäeva järel algab paastuaeg. Oma keha on vaja puhastada ja sealt jääkained välja viia. Mina püüan seda teha järgmisel viisil:
7.00 hommikul esimese toidukorrana või õieti eeltoiduna joon klaasi õietolmuvett (lahustan eelmisel õhtul 1 teelusikatäie õietolmu kolmveerandis klaasis vees). Juues võtan juurde veidi mett.
8.00 hommikueineks on kaerakile või puder (kaerahelbed, hirss, odrajahu jne), rukkileib kalaga, ahjus küpsetatud õunad.
10.30-11.00 lõunaoode – 1 klaas piimaseent
13.30 lõunaeineks supp (hernes, uba, lõhe) või toit kalast (räim, heeringas) ja uskuge mind, räimest saab õige mitmekesiseid roogi ning omega-3 rasvhapet ka!
16.00 õhtuoode – kaerahelbejook (pool klaasi kaerahelbeid leotatud klaasis vees 3-4 tundi).
17.30 õhtusöök. Põhiliselt puuviljasalat või praeõunad kaerahelbeküpsistega (helbed jäid ju üle kaera-helbejoogist). Vahel on õhtulaual midagi kohupiimast, vahel omlett.
19.30 joon “Lendava pääsukese teed” meega.
Samal ajal kui püüame keha puhastada sinna kogunenud jääkainetest, on tähtis turgutada ka vaimu! Kui vähegi võimalik, tervitan hommikut väikese jalutuskäiguga, lastes “päikest näkku”. Saan D-vitamiini ja hea enesetunde. Kevadisse ärkamiseaega kuulub kindlasti nelja seina vahelt välja tulek ja huvitavate inimestega kohtumine – selliseid inimesi leiab lugemissaalist, klubist ja meie oma seltsi üritustelt, tuleb ainult natuke ringi vaadata.
Piimaseene tähtsusest minu jaoks räägin pisut rohkem. 2002. aasta alguses tundsin end väga halvasti, pere-arst suunas mind haiglaravile. Kaalusin 96 kg, kolesterool 8,25, vererõhk 160-170, veresuhkur üle normi, mind vaevas igemepõletik.
Nüüd on sellest möödas neli aastat. Olen tarvitanud pidevalt piimaseent (muidugi ettenähtud vaheaegadega seenele – 20 päeva tarbimist ja 20-25 päeva vaheaega). Kaalun 70 kg, kolesterool 5,8, vererõhk 130-140, veresuhkur normis, igemed põletikuta.
Jagan heameelega oma kogemusi nendega, kel huvi proovida! Urve Viksi, tel. 44-91 243
Lehel http://health.edupuu.pri.ee/ kirjeldatakse seent järgmiselt:
“Tiibeti piimaseen” (ehk “india joogide seen”) on ravitoimega looduslik mikroorganism, mis on suuteline korda saatma imesid: see ravib maailmas laialt levinud haigusi (õigemini kaotab haiguste põhjused), taastab tervist, pikendab eluiga ning aitab säilitada tervist ja reipust ka vanemas eas. Piimaseene ravitoime on sajandite jooksul tõestust leidnud ning seda võib soovitada kõigile.
Elav ravim omab võimet end taastoota: ta paljuneb ja kasvab, teda tekib juurde.
Elav ravib elavat. See tõde on tuntud juba sajandeid.
Üks võtmeküsimusi pikaealisuse, nooruse, ilu ja tervise säilitamises on toidu roiskumine inimese seede-traktis. Tänapäeval moodustab suurema osa meie toiduratsioonist nö surnud toit. Sattudes meie organismi selline toit laguneb ja roiskub ning selle tagajärjel moodustuvad ülitugevad mürgid, mis mõjuvad hävitavalt igale rakule, lühendavad tunduvalt meie eluiga ja lõpptulemusena tapavad meid seestpoolt.
Tiibeti piimaseen on elueliksiir, mis kaitseb kõiki meie organismi rakukesi selliste mürkide eest, viib need organismist välja, taastab kõigi siseorganite töö, normaliseerib ainevahetust, päästab meid haigestumisest, pikendades sellega aastakümnete võrra meie nooruslikkust, ilu ja täisväärtuslikku tervet elu.
Erinevalt sünteetilistest farmakoloogilistest ravimitest on elav ravim täiesti kahjutu ja ohutu inimorg-anismile.
Kõiki allergiaid. Kõiki südame-vereringehaigusi.
Erineva tekkepõhjusega hüpertooniat Healoomulisi kasvajaid.
(kõrgvererõhutõbe).
Kõiki seedetrakti haigusi Maksa- ja sapihaigusi.
(sealhulgas haavandeid, disbakterioosi jm).
Kopsu- ja hingamisteede haigusi Vähki (profülaktiliselt ja algstaadiumis).
(kaasaarvatud tuberkuloosi).
Suhkruhaigust Neeruhaigusi.
(mitte tarvitada koos insuliiniga!!!).
Liigesehaigusi. Nakkushaigusi.
Rasvumist.
Esimese 10-14 päeva jooksul, kui hakkate kasutama piimaseent, tõuseb järsult soolestiku aktiivsus, mistõt-tu soolestikus tekib rohkem gaase kui tavaliselt. Seetõttu ei soovitata sellisel viisil hapendatud piima juua enne tööleminekut. Vajadus WC-sse minna sageneb ja uriin muutub tumedamaks. Neil, kellel on neeru-kivid, võib esineda ebamugavustunnet maksa ja neerude piirkonnas või ribide all. 12-14 päeva pärast lakkavad taolised organismi reaktsioonid, üldine enesetunne läheb paremaks, tuju ja üldtoonus tõusevad, meestel suureneb ka suguline aktiivsus.
_____________________________________________
Leheküljel www.kliinik.ee arvab dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskusest aga nii: sellist asja nagu piimaseen kasutatakse rahva seas tõusude ja mõõnadena. Kord usutakse, et lõpuks on tulnud “õnn meie õuele” ja käes on lahendus kõikidele hädadele. Põdurad lapsed, närvilised kontoripreilid ja haiglased vanainimesed – kõigi nende mured on justkui pühitud peale seene tarbimist. OH OLEKS SEE VAID NII. Aga ei ole teps mitte. Seenel on piima hapendav toime, selle mõjul suureneb piimabakteri sisal-dus. Niiviisi tõuseb piima C-vitamiini sisaldus. See on hea ja hapudel piimatoodetel on ka teadupärast seed-imist korrastav toime, paraneb sooletegevus. Ei tohiks seda kasutada ebaselgete kõhuvalude korral. Kui on valu näiteks haavandist siis see ägeneb ja inimene tunneb end kehvemini. Piimaseen nõuab hoolt: iga päev on vaja seda sõeluda ja valada peale värske piim. Nii paraneb “seenekasvataja” meeleolu, vähenevad või-malikud kurvameelsuse nähud. Mõju on nii umbes nagu toakoeral või hamstril kes vajavad ka hoolt.
Inimese liigutusteks ja liikumiseks vajalik mehaaniline energia saadakse skeletilihastelt. Viimane on väga huvitav ja ka keeruline organ, mille töö printsiipides ei ole täit selgust veel tänapäevani. Teada on, et liigutusteks ja liikumiseks vajalik mehaaniline energia tekib skeletilihase enda sees biokeemiliste protsesside tulemusena, millised vallanduvad närviimpulsi jõudmisel lihasrakku. Skeletilihase väikseimas üksuses, sarkomeeris (mõõt-metega mõned mikromeetrid), tekkinud mehaaniline energia kantakse tekkekohast luukangidele lihase ümbristes paiknevate kollageeniheeliksite kaudu, kuna närviimpulsist vallandunud biokeemilised protsessid tekitavad lihasraku sisese rõhu suurenemise.
Ülaltoodu on tähtis arusaamaks, miks lihaskahjustused on raskesti ravitavad ja neid on palju hõlpsam ära hoida kui ravida. Üks olulisi situatsioone seisneb selles, et lihasrakk võib olla võimeline produtseerima mehaanilist energiat, kuid lihase ümbriste mehaanilised omadused on muutunud ja see energia ei jõua luukangini – liigutuste sooritamine ja liikumine on võimatud. Siit saame teha tähtsa järelduse. Kuna lihase ümbristes paiknevate kollageeniheeliksite mehaaniliste omaduste muutumise trendid ilmnevad ajaliselt enne kui lihase töövõime muutub, siis oleks see tähtis signaal, millal tuleb alustada preventiivseid tegevusi, et ennetada patoloogiat või lihase töövõime kaotust. Varases profülaktikas saab inimene enamikel juhtudest iseennast aidata. Nimelt vastav liigutuslik aktiivsus parandab lihasraku ainevahetusprotsesse ja peatab kollageeniheeliksite mehaaniliste omaduste languse. Kui skeletilihase mehaanilised omadused on langenud sedavõrd, et skeletilihas ei suuda luukange liigutada, siis on juba tagasipöördumatult hiljaks jäänud meetmete kasutuselevõtt, et parandada lihase ümbriste mehaanilisi omadusi.
Tartu Ülikoolis (autor bioloogiadoktor Arved Vain) on loodud meetod ja seade – müomeeter – skeletilihaste mehaaniliste omaduste monitooringuks, mis võimaldab avastada skeletilihaste toonuse parameetrite muutuste trendi, milline viitab lihaskahjustuste tekkele. See hetk on preventiivsete meetmete (liikumisravi, tervisesport, massaa˛ jms) õigeaegse rakendamise viimane võimalus. Meetod on lihtne, mitteinvasiivne (veretu) ja seade kaasaskantav. Seade annab uuritavale lihasele väga väikese mehaanilise löögi, mille järel tekkiva võnkumise seade registreerib ja programm arvutab lihase toonust iseloomustava omavõnkesageduse hertsides, lihase elastsust ise-loomustava võnkumise kustumise logaritmilise dekremendi (mehaanilise energia hajumist iseloomustav näitaja) ja jäikuse. Ühe lihase uurimiseks kulub üks minut. Saadud protokoll sisaldab mõõtmistulemusi ja nende hindamiseks vajalikke arvulisi kriteeriume – parema ja vasaku kehapoole asümmeetria protsentides, lihase elastsuse ja jõu genereerimise indeksid. Arvutiprogramm võimaldab ka mõõtmistulemuste esialgset töötlust – graafikud, graafilised hinnangud, individuaalnormid. Seega on loodud võimalus patsiendi lihaste monitooringuks, mille alusel saab anda teaduslikult põhjendatud objektiivseid soovitusi lihaste ravi efektiivistamiseks ja haigestumise ennetamiseks.
Senised teadusuuringud on näidanud, et sellisel meetodil saadud info aitab lahendada töötervishoiu sõlmküsimuse: anda arstile objektiivne alus eristada lihaspatoloogia riskiga töötajad tervetest. Samuti on objektiivsus oluline patsiendi jaoks, diagnostika seadme numbrilisesse infosse suhtutakse tõsisemalt ja arsti soovitusi järgi-takse tõenäolisemalt. Töötervishoius on seadmest saadud info tõlgendamine tavapärasest (terviklikust lihaste seisundi hindamise testist) veelgi lihtsam, arstil piisab raportis toodud normide võrdluseks ainult kahe värvi eristamisest.
Triin Tammearu, OÜ Müomeetria, www.myoton.com
Praegu müomeetria pilootuuringut läbiviiva tervishoiuettevõtte Medicoveri töötervishoiu valdkonna peaarst Toomas Põld märkis oma artiklis Postimehele, et enamikule end testimas käinud naistest meenutab müomeeter kujult fööni. Või siis mikserit. See “mikser” kujutab endast diagnostikaseadet, mille korpuse sees on elektroonika, mis ei mõjuta mõõdetavat, küll aga salvestab lihasvõnkumisest saadud tulemused. Andmed kantakse arvutisse, arst hindab neid oma tohtriteadmistega ja kannab siis tulemused kliendile ette.
Just nimelt kliendile, mitte patsiendile, sest Põllu kinnitusel oleks müomeetrit vaja just selleks, et mitte lasta eri elukutsetega kaasnevatel lihaspingetel kasvada nii suureks, et peaks juba mingi diagnoosi panema.
Seni hindavad arstid lihaste seisundit vaatluse ja kompimise teel, kuid isegi kogenud tohtri silmad ja käed ei näe lihase sisse. Põld rääkis, et müomeetriga on võimalik uurida, kas lihase mikrotsirkulatsioon – maakeeli rakkude varustamine verega – on korras. Verevarustuse probleeme inimene ise ei tunnetagi, ent hiljem võib neist välja kujuneda isegi kõrgvererõhktõbi.
Põld möönis, et nagu kõigi uute asjadega, olid arstid esialgu ka müomeetri suhtes üsna skeptilised – mida see aparaat ikka näitab. Pärast äraproovimist on aga tohtrid suisa vaimustuses, sest selliseid andmeid lihaste toonuse, elastsuse ja jäikuse kohta ei saa mingil muul moel.
Eriti vajalik on müomeeter füsioterapeutidele, kes määravad patsientidele ravivõimlemist, massaa˛i jms. Esmalt aitab aparaat leida just need lihased, mis vajavad turgutamist, hiljem aga kontrollida, kas ravi mõjub või tuleks seda muuta.
Müomeetriga saab määrata kõigi lihasrühmade seisundit, pisut raske on kätte saada väga sügaval kehas asuvate lihaste andmeid. Põllu sõnul hinnatakse iga inimese puhul just tema n-ö riskifaktoriga kehaosi – kontoritöötajaid piinavad pinged kätes ja trapetslihases, seistes töötegijaid aga jalahädad.
Nüüdseks on müomeetria pilootuuringus osalenud üle 1500 inimese ja nende andmete põhjal pole põhjust rõõmustada. Põld ütles, et kui räägitakse 60 protsendist stressis eestlastest, siis ei olegi see ehk liialdatud arva-mus. Üheks stressi tunnuseks on teatavasti ka pinges ülakehalihased, ja paraku ilmneb, et väga paljud Eesti tööealised elanikud on kaelast pinges nagu kuivanud kringlid.
Pöördusin sellekohase küsimusega ka mõne füsioterapeudi poole, kuid ükski neist polnud oma praktikas veel müomeetrit kasutanud ega osanud selle kasulikkust hinnata. K.R.
Külmal 21. jaanuarikuu päeval jõudis lõpule MTÜ THINK järjekordne osa puuetega inimestele mõeldud e-õppe projektist. Projekti üheks eesmärgiks on õpetada puuetega inimestele neile mugaval viisil erinevaid programme (õppekavasse kuuluvad nii raamatupidamis-, teksti-, tabeltöötlus-, pilditöötlusprogrammide tundmaõppimine, veebilehtede valmistamine kui ka ettevõtluse alused). Teiseks eesmärgiks on aidata koolituse läbinutel leida tööd arvutiga. Tänapäeval ei pea ratastooli kasutav inimene, kellel olemas arvutioskused, muretsema töökohale jõudmise pärast – on ju olemas internet! Samuti peaks "e-töötajate" palkamine olema ahvatluseks tööandjatele, kes säästavad kontori-, transpordi jm kulude arvelt. Tähtis on, et inimene oleks pädev alal, kuhu ta konkureerib. Kuidas aga sellist pädevust saavutada?
Alati ei ole liikumispuue kõige suurem takistus, miks inimene ei leia tööd – võib-olla on hoopis kool pooleli jäänud, koolitused äärmiselt kallid, õpitud amet ajast ja arust või napib julgust iseennast pakkuda. Sellistel juhtudel on tasuta e-õpe just hea moodus enda testimiseks, vanade teadmiste ülessoojendamiseks või uute omandamiseks. Õppida ei ole kunagi hilja!
Lisaks on Think-projektil veel üks trump varuks – e-haridust edendatakse käsikäes Tallinna Tehnikaülikooliga, mis tähendab, et omandatud ainepunktid (iga läbitud aine eest kaks ainepunkti) tunnistustel kehtivad kõigis kõrgkoolides.
Sel korral oli lõpetajaid 50. Neile, kes ei saanud kange külma või transpordi puudumise tõttu kohale tulla, saadeti tunnistused postiga koju. ELSi liikmetest oli lõpetajaid neli: Elisa Koor, Anneli Pappel ja Koit Kodaras edasijõudnute ning Triin Toomend algajate grupis.
Tervitussõnu kokkutulnutele ütlesid nii projekti juhid kui auväärsed külalised. TTÜ Rehabilitatsiooniosakonna juhataja professor Leo Võhandu, kellel jagub peadpööritavaid kujutelmi tipptehnoloogia rakendamisest puuetega inimeste heaks, avas päeva lennuka ettekandega. Prof. Võhandu meelest puudub Eestis puuetega inimestele ja eakatele suunatud kaasaegne arendus- ja õpetussüsteem. Arenev rehabilitatsioonisüsteem annab lubadusi kuid inimeste vintsutamine bürokraatiamasinates jätkub. Ministeeriumiametnikud ei ole valmis paigutama oma toetusskeemidesse uusi tehnoloogilise lahendusi, nende jaoks on märksõnad, millega tegeleda endiselt "sotsiaalhoolekanne" ja "turvalisus". Ikka tahetakse anda näljasele kala, mitte õnge.
Mõtlemisaineks selle üle, kuhu maailm vahepeal on suundunud ja kuivõrd meie sellele järele jõuame, lisan siia mõned märksõnad prof. Võhandu ettekandest: kõnetüüritav arvutisüsteem, mobiiltelefon T9, Sony Reader sürdpaber, RFID, Motorola Miniblue, SHARK, nCase…
Seejärel saabus pidulik hetk. MTÜ THINK koolitusjuht Külliki Bode koos tehnikaülikooli esindajaga andsid kätte tunnistused, süntesaatoril mängis vahepalu Kaido Kikkas.
Omapoolse tervitusega astus ette Skype personalijuht Riina Einberg, kes kinkis kõigile lõpetajatele arvutipõhise suhtlemise stardipaketi (kõrvaklapi-mikrofoni peakomplekti koos 30 min kõneajaga), huvitavaid raamatuid teemal "Kuidas saada edukaks" ning lisaks kutsus pr. Einberg värskeid lõpetajaid konkureerima töökohtadele nende firmasse. Skype on selline ettevõte, kus kellelegi ei vaadata viltu tema sisemiste või väliste veidruste pärast, määravad on inimese tehniline taip ja kiire kohanemisvõime. Üsna ahvatlevana jäi kõrvu, et Skype võtab 2006. aastal tööle 150 uut inimest. Nii mõnegi vastse arvutifriigi õhina jahutas nõue, et inglise keelt peab valdama nii kõnes kui kirjas. Aga nii mõnigi jälle tõotas endale: järgmisel Think-kursusel suhtun inglise keelde suurema tõsidusega!
Kui THINK-projekt saab EL-i poolt positiivse lahenduse, jätkub õppimine ja õpetamine edasi.
Mul on rõõm tõdeda, et olen sattunud kahte toredasse seltskonda, need on ELS ja MTÜ THINK Eesti.
Koit Kodaras
Osade lihashaigustega (Duchenne ja Beckeri düstroofiad, müotooniline düstroofia, SMA, kongenitaalsed müopaatiad, müasteeniad ja ALS) võib kaasneda hingamislihaskonna nõrkus ja arenev hingamispuudu-likkus. Hingamispuudulikkuse diagnoosimine on närvi-lihashaiguste jälgimisel oluline. Tuleb selgitada, kas hingamisprobleemide põhjus peitub põhihaiguse halvenemises või on selleks mõni teine süü nagu näi-teks kopsupõletik. Hingamisabis kasutatakse füsioteraapiat, ajutisi mittekirurgilisi meetodeid või kopsude täielikku kunstlikku ventileerimist.
Hingamisaparaadi kasutajad ütlevad, et nende elukvaliteet on hea, kuigi seda saaks parandada töötades välja uusi seadmeid, sobivaid teenuseid ja jagades rohkem informatsiooni.
Nii võeti kokku 2002. aastal Kanadas GINI-instituudi tehtud uurimuse tulemused. Uurimuses osales 26 kodustes tingimustes hingamisaparaati kasutavat inimest. Osadele oli tehtud trahheostoomia (kirurgiline avaus kõris), teised kasutasid mitteinvasiivset, maski läbi antavat hingamisabi.
Uuritavad nentisid, et nii üldsus kui haiglate personal peavad hingamisaparaati häirivaks ja koormavaks aga nende endi arvates on see samasugune abivahend nagu ratastool. Ka nimetasid hingamisaparaadi kasutajad end pigem “terveks inimeseks, kellel on vaja abivahendit” kui “haigeks”.
Mida pidevalt hingamisabi kasutavad inimesed enim soovisid: mitmekesisemat aparaatide valikut; suure-mat riigipoolset rahalist toetust teenustele ja teenuste süsteemi omavahel paremat sobitumist; vähem takistusi ehitistes; paremaid reisimis- ja vaba-aja veetmise võimalusi; mõõdult väiksemaid ja vaiksemaid seadmeid; teemakohase info levitamist nii meditsiinitöötajate kui tavakodanike hulgas.
Mitu küsitletut nimetas, et nende iseseisvust piirab aspiraatori (aparaat hingamisteede puhastamiseks limast jms) kasutamine, ka nende isikliku abistaja süsteem ei ole aspireerimisvajadusele vastav.
Kogu 115 lk-ne raport on leitav: www.post-polio.org või International Ventilator Users Network (IVUN) gini_intl@msn.com.
17. veebruaril osalesin Kumu Kunstimuuseumi avamisel. "Peale minu" oli kohal meie presidendipaar, Soome president, maja autor – soomlasest arhitekt Pekka Vapaavuori, muuseumi direktriss Marika Valk, tuntud poliitikategelasi meilt ja mujalt ja muidugi mitu põlvkonda kunstnikke. Avakõnesid kuulates jäi mulje, et rohkem kui kümme aastat (Vapaavuori võitis konkursi 1993.–1994. aastal) võitlust maja valmimise eest on olnud ürituse eestvedajatele paras katsumus.
Aga avapäeval keskenduti positiivsele – otsiti vanu tuttavaid nii seintelt kui rahvasummast. Garanteeritud kunstielamuse pakkusid klassikud – Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud, Eduard Wiiralt. Pisut ebalema võttis terve korrus varast nõukogudeaegset kunsti – pronksist Lenin või punalipurivid erilist äratundmisrõõmu ei tekitanud. 70-80ndate tipptegijaid oli kohal rohkesti. Seisatasin viivuks kui mu liikumist inimvoolus takistasid kaks küpses eas prouat, kellest üks teisele võidurõõmsalt kuulutas: "Ma ütlesin juba siis, j u b a s i i s !, et see on hea. Tõeline! Vapustav!" Minagi ei saanud kiusatusele vastu panna pöörduda suunas, kuhu olid naelutatud prouade pilgud. Ja seal ta oligi – õlimaal. Elusuuruses punane lehm. Autoriks Malle Leis.
Nii ta ongi, et igaühele midagi. Praegu on iga eestlase vaata et aukohus Kumus ära käia. Ratastoolikale tasuta ja takistusteta liigelda, abistajale sooduspilet 40.- krooni. Liikumispuudega inimeste liit on korraldanud suisa "invasiooni" muuseumisse – projekti käigus naudib kunsti paarsada inimest üle Eesti.
Küsimus müasteeniku punetavate silmade kohta
Kuivad ning punetavad silmad on müasteenikute üldine mure. Selle põhjuseks võib olla silmalaugude nõrgenenud sulgumis- ja pilgutusvõime. Silmade mittetäielikust sulgemisest tulenevalt jääb näiteks magades silma-laugude vahele väike pragu ja silma pind kuivab kergemini. Ka silmade loomulik pilgutamisvõime (ärkvel-olekus) võib olla nõrgem, mistõttu pisaravedelik ei levitu piisavalt mööda silma pinda, ja seegi võib olla põhjuseks kuivadele silmadele. Kergendust toovad apteegist leiduvad “kunstpisarad”. Ka allergia võib põhjustada silmade punetust ja kipitust (näiteks tolmu-, loomakarva- või õietolmuallergia). Mõnikord võib müasteeniaga liituda teisi autoimmuunhaigusi nagu näiteks sidekoe haigused (Sjögreni sündroom). Sellise kahtluse korral tuleks pöörduda kas silmaarsti, perearsti või reumatoloogi poole.
Kas inimesel, kellel on müasteenia, on soovitav kasutada läätsesid?
Kuna paljudel MG-patsientidel on laugude sulgemisvõime normaalsest nõrgem, siis laud ei sulgu lõplikult kui silmad on kinni (näiteks une ajal). Sellisel juhul silmade pind võib kuivada kuna laugude vahele jäänud pragudest “tuul tõmbab”. Ka silmade pilgutusvõime võib olla nõrgem. Eelpoolnimetatud põhjustel esineb müasteenikutel tavalisest rohkem nn. kuivsilmsust, mida tuleks arvesse võtta läätsede valikul ja kindlasti jälgida/käia kontrollimas silmade seisundit regulaarselt. Ka on põhjust pöörata tähelepanu silmatilkade omadustele, sest mitte kõik silmatilgad ei sobi kokku läätsedega.